fbpx

75. Mull-mulli sees

Proovime seebimullid üksteise sisse saada.

Vahendid
vesi
klaas
lai kõrs
supilusikas
nõudepesuvahend
a. Tee valmis mullilahus. Selleks vala klaasi umbes 240 ml vett ning 2 supilusikat nõudepesuvahendit. Sega korralikult
b. Enne mullitamist kata laud (või mõni muu sile alus) mullilahusega (tee umbes 20 cm läbimõõduga ring). Laud ei pea sellest ujuma, kuid peab olema nähtavalt märg.
c. Kasta üks kõrre ots võimalikult sügavale lahuse sisse ning puhu laua peale esimene mull. See mull peaks tulema kõige suurem.
d. Kasta kõrs uuesti võimalikult pikalt mullilahusesse, pane kõrreots vaikselt esimese mulli sisse ning puhu järgmine mull.
e. Vaadake, kui palju mulle suudate üksteise sisse puhuda. Oluline on, et mulli sisse minev osa kõrrest oleks alati üleni mullilahusega kaetud.
Miks seebiveest mullid üldse tekivad? Nõudepesuvahend vähendab vee pindpinevust – vee omadust oma osakesi alati “kokku tõmmata”. Kui üritaksime tavalisest veest mulle teha, tõmbab vee pindpinevus selle lihtsalt tilkadeks kokku. Kui pindpinevus on aga vähendatud, saavad veeosakesed üksteises aga kaugemale minna ning mull saab moodustuda.

Miks seebiveest mullid üldse tekivad? Tavalisel veel on omadust olla väga kokkuhoidev. Kui tundub, et üks tilk vett tahab eemale minna, tõmbavad teised tilgad ta alati enda poole tagasi ning veest suuri mulle just sellepärast ei saa. Kui paneme vette aga nõudepesuvahendit, sunnib see veetilgakesi käest lahti laskma ning saamegi puhuda suuremaid mulle, sest kõik tilgakesed ei pea kohe teiste tilkade juurde tagasi minema.

 

Soovid kodus veelgi põnevamalt katsetada?

Põnevas kastis on koos nii katsed, mida teadusveebiski pole, ning kõik vajalikud vahendid (ka ohutusvahendid). Kolme Põrsakese teaduskast on kõige ägedam viis, kuidas kodus ise katseid teha!