fbpx

12. Isetäituv õhupall

Teadusklassika raudvara, mida üllatavalt paljud kordagi näinud ei ole.

Vahendid
sooda
äädikas
õhupall
0,5 l plastpudel
lehter

a. Puhu esmalt õhupalli natuke täis ja lase siis uuesti selles tühjaks minna.
b. Raputa lehtri abil pudeli põhja 3-4 supilusikat soodat.
c. Nüüd tegutse kiiresti. Vala sooda peale pudelisse 4-5 cm äädikat ning tõmba õhupall kiiresti pudelisuu peale.
d. Õhupall hakkab ise täituma.
LISA:
e. Võta õhupall pudeli pealt ära ning seo kinni. Kõrvale puhu ise umbes sama suureks ka teine õhupall.
f. Lase õhupallidel korraga umbes samalt kõrguselt kukkuda. Kumb õhupall jõuab enne põrandale? Miks?
Segades omavahel kokku sooda ja äädika, hakkavad need omavahel reageerima ning selle tulemusena tekib süsihappegaas. See hakkabki õhupalli täitma. LISA: Ainult süsihappegaasiga täidetud õhupall kukub kiiremini maha, sest ta on raskem. Süsihappegaas on õhust tihedam ehk raskem. Väljahingatav õhk sisaldab küll süsihappegaasi, kuid oluliselt väiksemalt määral, kui puhtalt soodast ja äädikas tekkinud gaas. Seepärast lähebki ise puhutud õhupallil kauem aega.

Segades kokku sooda ja äädika, hakkab segu kihisema. See tähendab, et tekib gaas, süsihappegaas. Sama gaas on ka näiteks kihisevates jookides ning pudelit lahti keerates gaas väljub joogi seest. Ka siin hakkab gaas kiiresti väljuma. Kattes pudelisuu õhupalliga, pole tekkinud gaasil kuhugi mujale minna kui õhupalli sisse ja õhupall hakkab justkui ise täituma.

 

Soovid kodus veelgi põnevamalt katsetada?

Põnevas kastis on koos nii katsed, mida teadusveebiski pole, ning kõik vajalikud vahendid (ka ohutusvahendid). Kolme Põrsakese teaduskast on kõige ägedam viis, kuidas kodus ise katseid teha!