fbpx

10. Soolavees kanamunad

Meie köök on täis erinevaid katsevahendeid. Selle katsega selgitame välja, mis tähendab vedeliku tihedus ning kuidas seda mõjutada.

Vahendid
3 x 0,5l plasttops
3 kanamuna
vesi
sool
lusikas

a. Vala 2 topsi vett täis ning 1 tops täida poolikult.
b. Aseta 1 muna esimesse topsi, see peaks kohe põhja vajuma.
c. Vala teise topsi soola ja sega soola lahustumiseni. Soola peaks lisama vähemalt 3 supilusikat, kindlasti mitte vähem.
d. Aseta nüüd teine muna vaikselt soolaveega topsi. See peaks ilusti pinnale jääma.
e. Kolmandasse, pooltäis topsi pane samuti vähemalt 3 supilusikat soola ning sega. Aseta muna topsi ning vala seejärel tops täis tavalise veega. Muna peaks jääma sool- ja tavalise vee keskele heljuma. Kui lisada aga liiga palju vett, vajub muna uuesti põhja.

Katse seletab ainete tihedust. Soola lisamine muudab vee tihedust. Kui enne oli muna tihedus suurem kui vee oma (muna oli veest n-ö raskem), siis vajus muna põhja. Soola lisamine muutis vee tihedamaks ning vesi muutus munast raskemaks ja muna sai ujuda. Sarnaselt töötaks katse ka näiteks suhkruga.

Kui lapsele tiheduse mõiste pisut hoomamatuks jääb, võib seletada ka nii: Algselt on vesi munast kergem ning vette asetades vajub muna põhja. Kui lisame veele soola, muutub vesi aga munast raskemaks ning muna jääb vee pinnale ujuma. Viimases topsis jääb muna kahe vedeliku keskele hulpima. Alumisest, soolasest veest on muna kergem, kuid peale valatavast puhtast veest on muna ikkagi raskem.

 

Soovid kodus veelgi põnevamalt katsetada?

Põnevas kastis on koos nii katsed, mida teadusveebiski pole, ning kõik vajalikud vahendid (ka ohutusvahendid). Kolme Põrsakese teaduskast on kõige ägedam viis, kuidas kodus ise katseid teha!