Saame tuttavaks!

Intervjuu kõige uuemate põrsakestega!

Meie esimeses postituses on räägime juttu kahe kõige uuema põrsakesega – Janne Muttiku ja Piia Tomingaga, kes on värskelt asunud koos teiste põrsakestega teadusringe juhendama. Mida lahedat nad oma ringides teevad ja kuidas nad ennast oma uues ametis tunnevad, saad teada juba järgnevalt. Mõnusat lugemist!

Janne Muttik

Ringijuhendaja, põrsabeebi

Piia Tomingas

Ringijuhendaja, põrsabeebi

 Millised näevad välja tavapärased teadusringi tunnid?

Janne: Minu ringid on tavaliselt alati naeru ja kilkeid täis. Katsun teha õppimise laste jaoks huvitavaks ja põnevaks. Uurin lastelt alati enne katsete tegemist, mis nende arust võiks juhtuda ja pärast proovime anaalüüsida. Tahan anda lastele võimaluse panna pea tööle ja mõelda kaasa. Minu ringi lastele meeldib väga katseid ise teha ning pärastpoole midagi meisterdada. Pealtvaatamine ja mängimine on teisejärgulised.

Piia: Igas teadusringis on meil käsil üks põnev loodusteadusega seotud teema, mida arutama ja uurime üheskoos lastega. Et me kõik õpime kõige paremini läbi mängu ja põnevate katsete, tegeleme ka meie teadusringis eelkõige mängulise katsetamisega. Üheks heaks näiteks on Päikesesüsteemi avastamine koos vahva tegelasega, kes rändab planeedilt planeedile ja saab igal korral midagi uut teada. Lastega tegime ise näiteks Merkuuril kraatreid, Veenusel vulkaani ja tormisel Jupiteril tornaadot. Igasse ringi püüan ma mahutada natuke põnevatest faktidest rääkimisest, lastele katsete näitamist ja midagi seesugust, kus kõik saavad ise käed külge panna, olgu selleks meisterdus või ise katse proovimine. Seda kõike saadavad igal sammul lõbusad miks-küsimused ja nendele vastuse otsimine.

 

Milline on see protsess, mis eelneb teadusringidele?

Janne: Mõned päevad varem töötan kodus läbi vajaliku kava ning hangin endale vajalikud töövähendid. Proovin kodus  läbi erinevad  katsed ning meisterduse valmistan ka ette. Enne tunni algust võtan töövahendid kotist välja ja paigutan need katsete järjekorras kapile. Lähen toon lapsed rühmadest ja saamegi alustada ringiga.

Piia: Minu ringijuhendaja kõige olulisem ülesanne on enne laste ette minekut iseendale teema põhjalikult selgeks tegemine. See tähendab nii kodus katsete läbiproovimist kui ka vahvate faktide otsimist. Esimese puhul kisub tihti ka endal nägu naerule ja silmad on imestust täis, kui mõni eriti äge katse päriselt ka esimest korda töötab. Hiljem sama emotsiooni laste nägudel nähes on rõõm veelgi suurem.

 

Mida on oluline silmas pidada, et võimalikult edukalt teadusringi läbi viia?

Janne: Oluline on teada kava läbi ja lõhki, olla kindel selles, mida teed ning anda endast maksimum lapsi õpetades. Kindlasti tuleb olla rahulik ja seletada lastele kõike väga lihtsalt, kuna nende jaoks on erinevad terminid keerulised ja mitte meeldejäävad. Ning peamine on tunda ise rõõmu sellest, mida teed.

Piia: Eelkõige peab ring lähtuma osalevatest lastest – mõned koosseisud on oluliselt jutukamad kui teised ning peab arvestama, et nendega kulub rohkem aega teemade arutamisele, sest igaühel on enamasti sõna sekka öelda. Mõnes ringis on juba teemaga väga hästi kursis olevaid lapsi, mõnes ringis tuleb selgitamist alustada päris nullist; vahel on päev lihtsalt kuidagi mängulisem ja vahel tahetakse tegeleda ka tõsisemate teemadega. Peaeesmärk on see, et lastel oleks tore ja kõik saaksid end seltskonnas hästi tunda, seega arvan, et kõige olulisemad ringijuhendaja isikuomadused on märkamis- ja kohanemisvõime ning heatujulisus.

 

Mis on teadusringi tegemise puhul kõige raskem?

Janne: Minul on keerukam ringi läbi viia siis,kui ma tean, et mõni lapsevanem vaatab pealt ja hindab minu tegemisi. Tunnen end väga ebamugavalt siis. Teinekord on olnud ka raske lapsi enda kontrolli alla saada, eriti, kui pundis on kambaliider, kes tihtipeale tahab kõike muud teha. Sellisel juhul olen proovinud saada teda enda kontrolli alla ja kõikide teiste puhul tuleb see iseenesest.

Piia: Nagu eelmise küsimuse juures mainitud, on minu jaoks siiani kõige suuremaks katsumuseks olnud aja planeerimine, et kõik plaanitud tegevused saaksid 45 minutiga tehtud – see aeg on heas seltskonnas tegelikult nii lühike! Mõne teema puhul saab vähemolulisi katseid ajanappusel vahele jätta, aga planeetide tutvustamisel pole ju võimalik ühtegi neist vähetähtsaks pidada.

 

Kas lapsi on kerge tegevustega kaasa haarata ning millised on need katsed/ülesanded, mis lastele enim meelt mööda on?

Janne: Pigem on kerge. Nad on väga uudishimulikud ja neid alati huvitab, mis põnevaid asju ma seekord kaasa tõin endaga. Minu rühmalastele meeldib eriti katseid ise läbi viia ja seda kasvõi nii kaua, kui see neil õnnestub. Samuti meeldib neile väga meisterdada, kuna meisterduse saavad nad endaga kaasa võtta ning vanematele ja teistele näidata.

Piia: Lapsed on nutikad ja uudishimulikud ning nad jälgivad tegevusi pea alati põnevusega, küsivad küsimusi ja vastavad minu omadele. Loomulikult on lastele üleüldiselt kõige rohkem meelejärele katsed või meisterdused, kus nad saavad ise kaasa aidata, seega vähemalt üks selline tegevus meil ka igasse ringi mahub. Kõiksugu katsed, kus saab pauku, vulkaani või muud seesugust ägedat teha, lähevad neile hästi peale (kellele ei läheks!). Ringijuhendaja peab tajuma, missugused tegevused tema igal rühmal rohkem silmad särama panevad, et neid siis rohkem oma kavadesse pikkida.

 

Mis on peamised kasutegurid, miks lapsed võiksid käia teadusringis ja mille poolest see neid arendab?

Janne:  Nad õpivad loogiliselt mõtlema ja nad oskavad kaasa rääkida sellistel teemadel nagu näiteks loodusnähtused jms. Kindlasti on neil ka koolis lihtsam, kuna nad juba teavad midagi mõne teema kohta ning neile võib tunduda antud teema huvi pakkuvat, kuna meie tegime selle nende jaoks huvitavaks.

Piia: Teadusring on teaduse mängulise avastamise koht – olulised pole oskused ega meelde jäänud faktid, vaid tasapisi maailmast parema ettekujutuse saamine ning lõbus olemine. Anname endast parima, et näidata lastele, et teadus pole midagi kättesaamatut ega igavat ning julgustame neid avastama ja märkama iga päev meie ümber juhtuvaid väikeseid imesid. Igaühest ei pea saama teadlast, küll aga võib igaühest saada täpselt see, kes ta ise tahab olla – tähtis on olla julge ja tegutsemistahteline!

Ühtlasi näen ma teadusringi kui kohta, kus sõbralikus õhkkonnas alati teretulnud oma arvamust maailmaasjade kohta avaldama, teistelt õppima ja ise õpetama. Paljud vanemad küsivad oma lastelt teadusringis tehtu kohta ja on tore, kui lapsed saavad midagi oma vanematele õpetada ja selgitada. Sellega arenevad nii kuulamis- kui argumenteerimisoskus, teadmine teaduspõhisest maailmast ja enesemääratlemisvõime.

 

Miks otsustasite teadusringi juhendajaks saada ja millise mulje see praeguseks hetkeks jätnud on? Mida uut see sulle andnud on ja kas on ka midagi üllatavat olnud?

Janne: Ma ütlen ausalt, ma ei teadnud, mis mind ees ootab, kui kandideerisin. Otsisin sel hetkel endale lisavõimalust rahateenimiseks. Praegu olen väga rahul sellega, mida teen. Iga kord lasteaias lahkudes on soe tunne südames, kuna lapsed on näidanud mulle, et see, mida ma teen, on ka neile väga põnev ja lahe ning see, kes ma olen nende jaoks, on väga tore.Üllatav oli see, et lapsed tulevad mind kallistama ringi lõppedes või näiteks viimane kord oli nii armas näha lapsi akna peal lehvitamas mulle, kui lasteaeda saabusin.

Piia: Nägin kuulutust teadusringi uute juhendajate otsimiseks täiesti juhuslikult ning haarasin kohe võimalusest! Olen ise bioloogiatudeng ning suurim soov on meie pisike armas maailm ühel päeval päästa – näen teaduspõhist keskkonnaharidust kui ühte kõige paremat võimalust selle teostamiseks. Lastega töötamine on täiesti imeline – nad on nutikad, toredad, siirad ja samas halastamatult ausad: neile saab rääkida vaid tõde, neile antud lubadusi Peab alati täitma ja igal sammul tuleb arvestada, et kõik minu sõnad, teod ja emotsioonid võivad olla neile eeskujuks, see on nii privileeg kui ka suur vastustus.

Teadusringi juhendajana on mul endal juba sellest suur rõõm, et oskan nüüd vulkaani meisterdada ja pauku teha – olen selle ägeda valdkonna tegijatele alati üles vaadanud! Olen õppinud, et lapsed võivad ka pärast pikka ja rasket päeva mu suu kõrvuni vedada ning nendega koos olles ilmub energia ei-tea-kust. Üllatunud on mind mõned eriti nutikad lapsed, kes teavad mõnest teemast peaaegu et rohkem kui mina – see sunnib omakorda mind oma ringe veel enam täiustama ja läbi mõtlema, et kõigile oleks ring põnev ja jõukohane.

 

Kolme Põrsakese infokiri

Pane ennast siin kirja, et saaksid teavituse, kui uus postitus on Sulle lugemiseks saadaval! Lisaks saadame infokirja, kus anname teada uutest postitustest blogis, põnevatest pakkumistest ning ka erilistest sündmustest. Lubame, et me hakka saatma Sulle rämpsu! Saadame ainult sellist sisu, mida sooviksime ka ise lugeda!